– sisse imbuma ‹v› vähehaaval millestki läbi, kusagilt välja või kuhugi sisse tungima (eriti vedelike või gaaside kohta) = imbuma ▫ Tualettruumid on küll puhtad, ent kuskilt imbub sisse vastik hais. ▫ Praost imbub sisse päikesevalgust. ■ (millegi abstraktsema kohta:) (tasapisi, salamisi) levima = imbuma ▫ Näidendi teises osas imbus sisse jantlikkust. ▫ Uus imbub sisse siit ja sealt. ◊ Sõnast imema